Melki klooster
ajalugu
Kaugelt nähtav monumentaalne Melki benediktiini klooster särab erekollasena järsul kaljul, mis kaldub põhja poole Melki jõe ja Doonau suunas. Euroopa ühe kaunima ja suurima ühtse barokkansamblina kuulub see UNESCO maailmapärandi nimistusse.
831 mainitakse seda kohta Medilica (= piirijõena) nime all ning see oli oluline kuningliku tolli- ja lossipiirkonnana.
10. sajandi teisel poolel vallutas keiser Babenbergi Leopold I kitsa ribaga piki Doonau, mille keskel asus linnus, kindlustatud asula.
Melki kloostri raamatukogus olevad käsikirjad viitavad preestrite kogukonnale juba markkrahv Leopold I juhtimisel. Dominiooni laienemisega ida suunas Tullni, Klosterneuburgi ja Viinini kaotas Melker Burg oma tähtsuse. Kuid Melk oli Babenbergide matmispaik ja St. Koloman, riigi esimene kaitsepühak.
Markkrahv Leopold II lasi linna kohale kaljule ehitada kloostri, kuhu Lambachi kloostri benediktiini mungad 1089. aastal sisse kolisid. Leopold III andis benediktiinidele üle Babenbergi lossilinnuse, samuti valdused ja kihelkonnad ning Melki küla.
Kuna kloostri rajas markkrahv, eemaldati see aastal 1122 Passau piiskopkonna jurisdiktsioonist ja pandi otse paavsti alla.
Kuni 13. sajandini Melker Stift koges kultuurilist, intellektuaalset ja majanduslikku tõusu ning kloostrikool on käsikirjades dokumenteeritud juba 1160. aastal.
Suur tulekahju hävitas 13. sajandi lõpu. Klooster, kirik ja kõik kõrvalhooned. Kloostrite distsipliini ja majanduslikke aluseid raputasid katk ja halb saak. Kriitika munkade sekulariseerumise ja sellega seotud kuritarvituste kohta kloostrites viis reformini, mis otsustati 1414. aastal Konstanzi kirikukogul. Itaalia kloostri Subiaco eeskujul peaksid kõik benediktiini kloostrid lähtuma Benedictuse reegli ideaalidest. Nende uuenduste keskus oli Melk.
Nikolaus Seyringer, Itaalia Subiaco benediktiini kloostri abt ja Viini ülikooli endine rektor, määrati Melki kloostrisse abtiks, et ellu viia "Melki reform". Tema käe all kujunes Melkist range kloostridistsipliini eeskuju ja seoses Viini ülikooliga 15. sajandil kultuurikeskus.
Sellest perioodist pärinevad kaks kolmandikku tänapäevani säilinud Melki käsikirjadest.
Reformatsiooni periood
Aadlikud puutusid luterlusega kokku riigipäevadel. Ka väljendades oma poliitilist vastupanu oma suveräänidele, pöördus suurem osa aadlist protestantismi. Põllumehed ja turu elanikud kaldusid pöörduma anabaptistiliikumise ideede poole. Kloostrisse sisenejate arv langes järsult. Klooster oli lagunemise äärel. 1566. aastal oli kloostrisse jäänud vaid kolm preestrit, kolm vaimulikku ja kaks ilmikvenda.
Luterlike mõjude vältimiseks hõivati kloostrist piirkonna kihelkonnad. Melk oli vastureformatsiooni piirkondlik keskus. Kuueklassiliste jesuiitide koolide eeskujul 12. saj. asutatud,
reorganiseeriti Austria vanim kool, Melker Klosterschule. Pärast nelja Melki kooliaastat läksid õpilased kaheks aastaks Viini jesuiitide kolledžisse.
Aastal 1700 valiti abtiks Berthold Dietmayr. Dietmayri eesmärk oli uue hoonega rõhutada kloostri usulist, poliitilist ja vaimset tähtsust.
1702. aastal, veidi enne seda, kui Jakob Prandtauer otsustas ehitada uue kloostri, pandi uuele kirikule aluskivi. Interjööri kujundas Antonio Peduzzi, krohvitööd Johan Pöckh ja maalikunstnik Johann Michael Rottmayr laefreskod. Paul Troger maalis freskod raamatukogus ja marmorsaalis. Kuldamise eest vastutas Christian David Viinist. Prandtaueri vennapoeg Joseph Munggenast lõpetas pärast Prandtaueri surma ehitusjuhtimise.
1738. aastal hävitas kloostri tulekahju peaaegu valmis hoone.
Lõpuks avati uus kloostrikirik 8 aastat hiljem. Melki kloostri organist oli hilisem Viini katedraali kapellmeister Johann Georg Albrechtsberger.
18. sajand oli teaduse ja muusika mõttes kuldaeg. Kuid selle tähtsuse tõttu riigile, koolisüsteemile ja hingehoiule ei suletud kloostrit Joseph II ajal nagu paljusid teisi kloostreid.
1785. aastal andis keiser Joseph II kloostri riigiülema abti juhtimise alla. Need sätted tühistati pärast Joseph II surma.
1848. aastal kaotas klooster mõisniku ning sellest saadud rahaline kompensatsiooniraha kasutati kloostri üldiseks renoveerimiseks. Abt Karl 1875-1909 avaldas piirkonna elule suurt mõju. Rajati lasteaed ja klooster kinkis linnale maad. Veelgi enam, abt Karli eestvõttel istutati maateede äärde siidripuud, mis iseloomustavad maastikku tänapäevalgi.
20. sajandi alguses paigaldati kanalisatsioon, uued veetorud ja elektrivalgustid. Kloostri rahastamiseks müüs 1926. aastal Yale'i ülikoolile muu hulgas Gutenbergi piibli.
Pärast Austria annekteerimist 1938. aastal suleti natsionaalsotsialistide poolt kloostrigümnaasium ja suurem osa kloostrihoonest konfiskeeriti riigigümnaasiumi tarbeks. Klooster elas sõja ja sellele järgnenud okupatsiooniperioodi peaaegu kahjustusteta üle.
Sissepääsuhoone ja prelaadi siseõue restaureerimistööd ning struktuurianalüüs raamatukogus ja Kolomani saalis olid vajalikud selleks, et tähistada 900. aastal näitusega kloostri 1989. aastapäeva.
pastakas
Jakob Prandtaueri ühtselt barokkstiilis ehitatud kompleksil on 2 nähtavat külge. Idas palee sissepääsu kitsas külg koos 1718. aastal valminud portaaliga, mida ääristavad kaks bastioni. Lõunabastion on kindlustus aastast 1650, sümmeetria huvides ehitati portaali paremale küljele teine bastion.
Lääne pool kogeme teatrilavastust kiriku fassaadist kuni rõduni, kust avaneb kauge vaade Doonau orule ja kloostri jalamil asuvatele Melki linna majadele.
Sinna vahele järgnevad üksteisele erineva mõõtmega hoovid, mis on orienteeritud kiriku poole. Väravahoonet ületades sisenetakse väravavahi hoovi, kus paremal pool asub üks kahest Babenbergi tornist. See on osa vanast kindlustusest.
Jätkame läbi võlvkäigu ja asume nüüd kahekorruselises valgusküllases Benediktihalle saalis, kus on fresko St. Benedict laes.
Siit vaatame trapetsikujulise prelaadi sisehoovi. Sisehoovi keskel seisis kuni 1722. aastani Kolomani purskkaev, mille abt Berthold Dietmayr kinkis Melki turulinnale. Kolomani purskkaevu asemel keset prelaadi õukonda seisab praegu lagunenud Waldhauseni kloostrist pärit purskkaev.
Lihtsus ja rahulik harmoonia iseloomustavad ümbritsevate hoonete fassaadistruktuuri. Franz Rosenstingli barokkmaalid keskviiludel, mis kujutasid nelja põhivoorust (mõõdukus, tarkus, vaprus, õiglus), asendati 1988. aastal kaasaegsete maalikunstnike moodsate kujutistega.
Kaiserstiege, Kaisertrakt ja muuseum
Prälatenhofist läheme üle vasaku tagumise nurga läbi värava üle sammaskäigu Kaiserstiege, uhke trepi juurde. Alumises osas kitsas, avaneb see krohvide ja skulptuuridega ülespoole.
Esimesel korrusel jookseb 196 m pikkune Kaisergang läbi peaaegu kogu maja lõunaesise.
Melki kloostri Kaisergagi seintele on riputatud kõigi Austria valitsejate, Babenbergeri ja Habsburgide portreemaalid. Siit siseneme keiserliku perekonna ruumidesse, mida kasutatakse kloostrimuuseumina. Hertsog Rudolf IV kingitud "Melker Kreuz", mis on väärtuslik paik ühele kõrgeima reliikviale, Kristuse ristilt pärit osakesele, on eksponeeritud ainult erilistel puhkudel.
colomani monstrance
Teine kloostri aare on Kolomani monstrans, mille alumine lõualuu on St. Koloman, Dar. Igal aastal Püha Kolomani pühal, 13. oktoobril näidatakse seda jumalateenistusel pühaku mälestuseks. Muidu on Kolomani monstrance väljas Melki kloostri kloostrimuuseumis, mis asub endistes keiserlikes ruumides.
Marmorist saal
Kahe korruse kõrgune marmorsaal ühendub Imperial Wingiga ilmalike külaliste banketi- ja söögisaalina. Saali soojendati kuuma õhuga läbi saali keskel asuva põrandasse surutud sepistatud võre.
Muljetavaldav on Paul Trogeri monumentaalne laemaal Melki kloostri marmorsaali tugeva soonega tasasel laemaal, millega ta saavutas rahvusliku kuulsuse. "Pallas Ateena triumf ja võit tumedate jõudude üle" kujutab kujundeid, mis hõljuvad taevases vööndis maalitud pilaarhitektuuri kohal.
raamatukogu
Kiriku järel on raamatukogu tähtsuselt teine ruum benediktiini kloostris ja on seetõttu eksisteerinud Melki kloostri asutamisest saadik.
Melki raamatukogu on jagatud kaheks põhiruumiks. Teises väiksemas ruumis on sisseehitatud keerdtrepp juurdepääsuks ümbritsevasse galeriisse.
Paul Trogeri laefresko kahest raamatukoguruumist suuremas loob vaimse kontrasti Melki kloostri marmorsaali laefreskoga. Tume puit koos inkrustatsioonitööga ja kokkusobiv, ühtlane kuldpruun värviga raamatuselad määravad muljetavaldava, harmoonilise ruumikogemuse. Ülemisel korrusel on kaks Johann Bergli freskodega lugemissaali, mis ei ole avalikkusele ligipääsetavad. Melki kloostri raamatukogus on alates 1800. sajandist umbes 9 käsikirja ja kokku umbes 100.000 XNUMX köidet.
Kollegiaalne St. Peetrus ja St. Paul, mis on pühendatud 1746. aastal
Melki kloostri barokse kloostrikompleksi kõrgpunkt on kollegiaalne kirik, kõrguv kuppelkirik, mille topelttorniline fassaad on ehitatud Rooma jesuiitide kiriku Il Gesu eeskujul.
Astume võimsasse tünnvõlvidega saali, kus on külgkabelid ja oratooriumid ning 64 meetri kõrgune trummikuppel. Suur osa selle kiriku interjööri kavanditest ja ettepanekutest pärineb Itaalia teatriarhitekti Antonio Beduzzilt.
Melki kolledži kiriku sees avaneb meie ees pompoosne barokkstiilis kunstiteos. Arhitektuuri, krohvi, nikerduste, altarikonstruktsioonide ja lehtkuldse, krohvi ja marmoriga kaunistatud seinamaalingute sünergia. Johann Michael Rottmayri freskod, Paul Trogeri altarimaalid, Giuseppe Galli-Bibiena kujundatud kantsel ja peaaltar, Lorenzo Mattielli kujundatud skulptuurid ja Peter Widerini skulptuurid loovad sellest kõrgbaroksest kirikust valdava üldmulje.
Viini oreliehitaja Gottfried Sonnholzi ehitatud suurest orelist on säilinud vaid oreli välisilme selle ehitamise ajast 1731/32. Tegelik töö jäi pooleli 1929. aastal ümberehituse käigus. Tänase oreli ehitas Gregor-Hradetzky 1970. aastal.
Aiaala
Barokne kloostripark, kust avaneb vaade alumisel korrusel asuvale barokse aiapaviljonile, oli algselt kujundatud barokse lille-, roheliste taimede ja kruusa kaunistustega, selle loomise ajal barokiajastu "paradiisi" aiaideest. Aed põhineb filosoofilis-teoloogilisel kontseptsioonil, pühal numbril 3. Park on paigutatud 3 terrassile, mille 3. terrassil on vesi kui elu sümbol. Alumisel korrusel, aia ja aiapaviljoni pikitelje keskel asuv barokne kaarjas purskkaevubassein vastab kirikukupli kohal olevale laternale, milles St. Vaim, kolmas jumalik isik, on elu sümbolina kujutatud tuvi kujul.
Pärast 1800. aastat kujundati Inglismaa maastikupark. Seejärel park võsastus kuni kloostri pargi renoveerimiseni 1995. aastal. Restaureeriti kloostripargi 3. terrassil asuv neobarokne kaheksatahuline mansardkapiga avatud sammaspaviljon "Au tempel" ja purskkaev, samuti vana radade süsteem. Kloostripargi kõrgeimasse kohta on istutatud pärnade puiestee, millest mõned on umbes 250 aastat vanad. Kaasaegse kunsti aktsendid ühendavad parki tänapäevaga.
"Benedictus-Wegi" installatsiooni sisuks on "Benedictus õnnistatud". Paradiisiaed rajati vanade kloostriaedade mudelite järgi ravimtaimede ning tugevavärviliste ja lõhnavate taimedega.
Allpool on "Jardin méditerranée" eksootiline Vahemere aed. Piibli taimed, nagu viigipuud, viinapuud, palmipuu ja õunapuu, istutatakse edasi mööda teed.
Aiapaviljon
Pilkupüüdjaks on kloosterpargi esimesel korrusel asuv barokkstiilis aiapaviljon.
Aastatel 1747/48 ehitas Franz Munggenast preestritele aiapaviljoni, kus pärast rangeid paastuaegu lõõgastuda. Tollal kasutusel olnud kuurid nagu verelaskmine ja erinevad võõrutuskuurid nõudsid tagantjärele tugevdamist. Mungad jagati kahte rühma, millest üks jätkas tavalist kloostrielu, samal ajal kui teisel lasti puhata.
Paul Trogeri õpilase ja Franz Anton Maulbertschi sõbra Johann W. Bergli maalid näitavad fantaasiarikast barokse ellusuhtumist, maalitud paradiislikke olusid, vastandina kloostrielu askeesile. Paviljoni suure saali akende ja uste kohal olevate freskode teemaks on meelte maailm. Putti esindab viit meelt, näiteks maitsemeel, kõige olulisem meel, on esindatud kaks korda, lõunas joomise ja põhjas söömisena.
Päike paistab laefresko keskele, taevavõlvile ja selle kohal näeme sodiaagikaare igakuiste aastaaegade kevade, suve ja sügise märkidega.
Maalitud pööningul oleva laefresko servadel on kujutatud nelja tollal tuntud mandrit: põhjas Euroopat, idas Aasiat, lõunas Aafrikat ja läänes Ameerikat. Teistes ruumides on näha eksootilisi stseene, näiteks Ameerika avastamist idaruumis. Inglite kujutamine kaarte mängimas või piljardimärkidega inglid näitavad, et seda ruumi kasutati mängusaalina.
Suvekuudel kasutatakse Melki kloostri aiapaviljoni peasaali lavana nelipühi rahvusvahelistel barokipäevadel või augustis toimuvatel suvekontsertidel.
Melki klooster ja selle park moodustavad vaimse ja loodustasandi koosmõjul harmoonilise terviku.