Aggsteini varemed
Aggsteini varemete asukoht
Aggsteini lossivaremed asuvad Dunkelsteinerwaldis, mida kuni 19. sajandini kutsuti "Aggswaldiks". Dunkelsteinerwald on Doonaust põhja pool asuva mägise maastiku võsu. Dunkelsteinerwald kuulub seega graniidi ja gneissi platoole, Austria Böömi massiivi osasse, millest seda eraldab Doonau. Dunkelsteinerwald ulatub piki Doonau lõunakallast Wachaus Melkist Mauternini. Aggsteini lossivaremed asuvad 320 m pikkusel kivipaljandil, mis kõrgub 150 m kõrgusel Aggsteini alluviaalse terrassi taga Melki linnaosas. Aggsteini lossivarem on Wachau esimene loss ning oma suuruse ja müüride sisu poolest üks olulisemaid losse Austrias, mis pärinevad enamasti 15. sajandist ja kohati isegi 12. või 13. sajandist. Aggsteini loss kuulub Schlossgut Schönbühel-Aggstein AG-le.
Allolev kaardiosa näitab Aggsteini varemete asukohta
Aggsteini varemete ajalooline tähtsus
Aggswald, mida on alates 19. sajandist kutsutud Dunkelsteinerwaldiks, oli algselt Baieri hertsogite iseseisev lääniriik. Aggsteini lossi ehitas 1100. aasta paiku Manegold v. Aggsbach-Werde III on asutatud. 1144. aasta paiku möödus Manegold IV Aggsteini lossist Berchtesgadeni kloostrile. Alates 1181. aastast on omanikeks nimetatud Freie von Aggswald-Gansbach, kes kuulus Kuenringerite klanni. Kuenringerid olid Austria ministriperekond, algselt vabad Babenbergide teenijad, kes olid Frangi-Baieri päritolu Austria markkrahvi- ja hertsogiperekond. Kuenringeri eellane on Azzo von Gobatsburg, vaga ja rikas mees, kes saabus praeguse Alam-Austria alale 11. sajandil Babenbergi markkrahv Leopold I poja järel. 12. sajandi jooksul asusid Kuenringerid valitsema Wachaud, mis hõlmas nii Aggsteini lossi kui ka Dürnsteini ja Hinterhausi losse. Kuni 1408. aastani kuulus Aggsteini loss veel ühele Austria ministriperekonnale Kuenringeritele ja Maissaueritele.
Aggsteini varemete asendiplaan
Aggsteini lossi varemed on maastikule kohandatud piklik kitsas kirde-edelasuunaline kaksiklinnus, mis asub 320 meetri kõrgusel Aggstein an der Donau küla kohal ja asub 150 meetri pikkusel kaljusel paljandil, mis ulatub välja. 3 külge , loode-, edela- ja kagusuunaline, järsu kaldega. Juurdepääs Aggsteini lossivaremetele on kirde poolt, kust Aggsteini lossi kindlustas 19. sajandil ehitatud vallikraav. oli täidetud.
Aggsteini varemete 3D-mudel
Aggsteini kaksikloss on ehitatud kahele kivipaljandile, edelaosas "Stein" ja kirdes "Bürgl". Nn "Bürgli" juurest on alles vaid mõned vundamendid, sest lossi piirati ja hävitati kaks korda. Esimest korda 2/1230. aastal Kuenringeri ülestõusu tulemusena Hadmar III juhtimisel. Babenbergide perekonnast pärit hertsog Frederick II vastu, kes oli aastatel 31–1230 Austria ja Steiermarki hertsog ning kes suri 1246. aastal Leitha lahingus Ungari kuninga Béla IV vastu. Aggsteini loss piirati ümber ja hävitati teist korda Austria aadli ülestõusu tagajärjel hertsog Albrecht I vastu aastatel 1246–1295.
Välisväljaku loodeküljel on näha ebakorrapärasest karjääri kivimüüritisest ehitatud endise kongi erker ning lääne pool pärast rajatist poolringikujuline eenduv poolkoonuse sindelkatusega köögihoone. Selle kohal on endise kabeli koonusekujulise katusega süvistatud apsiid, millel on kellarattaga viilkatus. Selle ees on nn roosiaed, kitsas, umbes 10 m pikkune püstloodis kaljuseinal. Roosiaia rajati 15. sajandil hävitatud lossi rekonstrueerimise käigus Jörg Scheck von Waldi poolt, kes väidetavalt lukustas vangid sellel avatud platool. Nimi roosiaed loodi pärast seda, kui Waldi lukustatud tšekid meenutasid roose.
Kaksiklossil on kitsastesse külgedesse integreeritud kaljupea, idas "Bürgl" ja läänes "Stein". Rüütlisaal ja naistetorn on integreeritud Aggsteini lossivaremete kagupoolse pikikülje ringmüüri Bürglist Steini poole.
Juurdepääs Aggsteini lossivaremetele on kaldtee kaudu, mis viib üle täidetud vallikraavi. Aggsteini varemete 1. lossivärav on kohalikest kividest ehitatud faasitud teravkaarvärav koos äärekiviga paremal, mis asub ringmüüri ees umbes 15 meetri kõrguses massiivses tornis. Läbi 1. värava on näha välimise trepi sisehoovi ja 2. väravat koos 2. sisehoovi ja selle taga oleva 3. väravaga.
15. sajandi esimesel poolel tabas Aggsteini lossi nõunik ja Habsburgi hertsogi Albrecht V kapten Jörg Scheck von Wald. Jörg Scheck von Wald ehitas hävinud lossi aastatel 1429–1436 uuesti üles, kasutades taas vanu vundamente. Aggsteini lossivaremete tänane aines pärineb peamiselt sellest ümberehitusest. 3. värava, vapivärava, lossi tegeliku sissepääsu kohal, on Georg Schecki reljeefne vapp ja ehituskiri 1429.
Esimesest lossiväravast pääseb esimesse hoovi ja müürivärava juurde teise hoovi. Siin saab alguse teine kaitselõik, mis ehitati arvatavasti 14. sajandi esimesel poolel ja on veidi vanem kui esimene kaitselõik.
Vahetult pärast sissepääsu läbi müürivärava paremal, põhja pool asub endine 7 meetri sügavune vangikongi. Kaljusse raiutud koopas loodi hiljem 15. sajandi keskel.
Eesväljakuid piirab põhjast ringmüür ja kunagine vooder, lõunas aga võimas Bürgli kalju. Teisest hoovist sisenetakse kolmanda värava kaudu lossihoovi. 3. värav, nn vapivärav, asub 5 meetri paksuses kilpmüüris. Keskajal oli lossihoov majapidamistööde tegemise kohustusega sulaste talu ja elukoht.
Hiliskeskaegne köögihoone on paigutatud pikliku lossihoovi põhja pool asuvasse massiivsesse ringmüüri. Köögihoonest lääne pool asub endine teenijate tuba, mida 3D-mudeli pealdises nimetatakse Dürnitziks. Suitsuvaba, köetav söögi- ja ühistuba Kesk-Euroopa lossides kandis nime Dürnitz.
Lõunaküljel piki ringseina on katusteta eluruumide jäänused koos suure hiliskeskaegse keldriga keldris.
Lossihoovist ida pool on kaljusse raiutud kandiline tsistern.
Endisest elamutiivast ida pool jääb kõrge, poolringikujuline hilisgooti stiilis akendega kaevumaja ja endise pagarikoja ruumid.
Aggsteini varemete kaevumajast ida pool asub nn sepikoda, osaliselt tünnvõlvi ja kivist lengiakendega, kusjuures sepikoda on mahaarvamisega säilinud.
Keskhoovist kirdes on treppide tõus Bürgli juurde, mis on ülaservas tasandatud platool, kus võis asuda Aggsteini varemete teise linnuse palee. Keskaegse lossi Palas oli eraldiseisev, eraldiseisev, mitmekorruseline esindushoone, mis sisaldas nii elutubasid kui ka saali.
Läänepoolses otsas, umbes 6 m kõrgusel lossihoovi tasapinnast tõusval vertikaalselt tahutud kivil on linnus, kuhu pääseb mööda puittreppi. Linnusel on kitsas siseõu, mis on küljelt piiratud elamute või kaitsemüüridega.
Linnuses lõuna pool asub nn Frauenturm, endine mitmekorruseline hoone, mille keldrikorrus on veinipress ja kaks elamukorrust, millel on nelinurksed ja terava kaarega aknad ning ümarkaare portaal. Frauenturmil pole tänapäeval vahelagesid ega katust. Ainult laetalade augud on veel näha.
Linnuse loodenurgas asub endine mitmekorruseline kahetoaline palas, mille idaosa külgneb kõrgendatud ja puittrepi kaudu ligipääsetava põhjakabeliga. Väljaspool Palast põhja pool, vertikaalse kaljuseina ees asub nn Rosengärtlein, kitsas 10 m pikkune projektsioon, mis arvatavasti laiendati renessansiajal vaateterrassiks ja millele ulatuvad julmuste legendid. metsas on omavahel seotud.
Aggsteini varemete kabelil on kaks süvistatud apsiidiga viilkatuse all asuvat lahte ning kaks teravkaari ja üks ümarkaare aken. Kabeli idapoolsel viilal on frontoon.
Legend väikesest roosiaiast
Pärast Kuenringeri kuulsusrikast lõppu jäi Aggsteini loss peaaegu pooleteiseks sajandiks varemetesse. Seepeale andis hertsog Albrecht V selle lääniks oma usaldusväärsele nõunikule ja kammerhärrale Georg Scheck vom Waldele.
Nii hakati 1423. aastal tšekki ehitama "Purgstalit", nagu võib tänapäevalgi lugeda kivitahvlilt kolmanda värava kohal. Raskes töörügamises ladusid vaesed alamad kivi kivi peale seitse aastat, kuni hoone valmis sai, ja näis nüüd trotsivat igavikku. Ent ülemeelikuks muutunud tšekk muutus end teenivast ja üldiselt austatud riigimehest ohtlikuks röövparuniks ja snapperiks, hirmuks metsas ja kogu Doonau orus.
Nagu praegugi linnuses, viis madal uks peadpööritava kõrgusega väga kitsale kiviplaadile. See on suurepärane vaade jumaliku ilu maailmale. Scheck kutsus oma roosiaeda, lisades julmusele põlguse, taldrikuks ja lükkas vangid südametult välja, nii et neil jäi vaid valida, kas surra nälga või valmistada oma kannatustele kiire lõpp, hüpates kohutavasse sügavusse.
Ühel vangil oli aga õnn langeda puu tihedasse lehestikku ja nii end päästa, teise aga vabastas üleolev maamees, armuke von Schwallenbachi poeg. Kuid sel ajal, kui surmast pääsenud mehed Viini tormasid, et hertsogile piebaldi kurjadest tegudest rääkida, valas lossihärra oma viha vaeste noorte peale. Scheck viskas poisi koopasse ja kui luurajad teatasid, et hertsog relvastab Aggsteini vastu, käskis ta oma käsilastel vang kinni siduda ja üle roosiaia kivide maha visata. Käsilased hakkasid juba irvitades käsku täitma, kui läänekaldalt helises vaikselt ja pidulikult Ave kell ja tšekk andis junkurile tema tõsistel palvetel piisavalt aega oma hing jumalale loovutada, kuni viimase toonini. kellahelin ventilatsioonis oli kustunud.
Kuid läbi Jumala armulise ettehoolduse helises väike kelluke, jõelainete kohal värisev heli ei tahtnud lõppeda, manitsedes kaljuküllast südant sisse ja välja keerama... asjata; Ainult kohutavad needused, sest neetud helin ei vaikinud, olid heli kaja koletise kangekaelses meeles.
Vahepeal oli aga komandör Georg von Stein hertsogi käsul öösel lossi ümber piiranud, müntide kõlksumine ja täieliku karistamatuse kindlus avasid väravad ning nii jäi viimanegi pahategu ära hoitud. Tšekk tabati, hertsog kuulutas kõigist kaupadest ilmajäänuks ning ta lõpetas oma elu vaesuses ja põlguses.
Aggsteini varemete lahtiolekuajad
Varemedloss avatakse märtsi teisel poolel esimesel nädalavahetusel ja suletakse uuesti oktoobri lõpus. Lahtiolekuajad on 09-00. Novembri esimesel kolmel nädalavahetusel on väga populaarne keskaegse lossi advent. 18. aastal maksis sissepääs 00-3-aastastele lastele 2022 € ja täiskasvanutele 6 €.
Saabumine Aggsteini varemete juurde
Aggsteini varemete juurde pääseb jalgsi, autoga ja rattaga.
Saabumine Aggsteini varemete juurde jalgsi
Aggsteinist lossimäe jalamil kulgeb matkarada Aggsteini varemete juurde. See tee vastab ka maailmapärandi raja 10. etapi lõigule Aggsbach-Dorfist Hofarnsdorfi. Maria Langeggi juurest Aggsteini varemete juurde saab matkata ka ühe tunniga. Sellel marsruudil on ületada vaid umbes 100 meetrit, Aggsteinist aga umbes 300 meetrit. Marsruut Maria Langeggist on populaarne lossi advendi ajal novembris.
Autoga saabumine maanteelt A1 Melk Aggsteini parklasse
Autoga Aggsteini varemete juurde jõudmine
Saabumine e-mägirattaga Aggsteini varemete juurde
Kui sõidate e-mägirattaga Aggsteinist Aggsteini varemete juurde, võite sama teed tagasi sõitmise asemel jätkata Maria Langeggi kaudu Mitterarnsdorfi. Allpool on marsruut sinna jõudmiseks.
Aggsteini lossi varemete juurde pääseb ka Mitterarnsdorfist Maria Langeggi kaudu maastikurattaga. Ilus ringreis jalgratturitele, kes puhkavad Wachaus.
Lähim kohvik on väga lähedal. Oberarnsdorfi läbimisel pöörake lihtsalt Doonau äärde.
